New Zealand  is the country geographically comprises two main landmasses, the North Island or Te Ika-a-Māui, and the South Island or Te Waipounamu. Te Ika-a-Māui and Te Waipounamu are in Maori language. Beside English the official languages is also Māori. It is really beautiful language, because they have always meaning in every thing. For example Aotearoa is the name for New Zealand and it means “the land of the long white cloud”. Every mountain, valley, lake, river etc carries itself a meaningful story. Another example is the mountain Tapuae-o-Uenuku, which we see every day while we’re working, and it translates from Maori as “footprint of the rainbow”.

This is the view every day from our so called office.

So we have moved from North Island to South Island and we’re currently staying in Blenheim. It is located in Marlborough county and Marlborough is known for its dry climate, the picturesque Marlborough Sounds, and Sauvignon blanc wine. I will talk about all these things, but firstly about wine.

The Marlborough wine region represents 77% of total vineyard area in the country. That is definitely a lot! So it means only one thing, that the amount of vineyards here is more than plenty. And the reason why we are here is also because of wine. We are working in a quite huge vineyard that makes mostly Sauvignon Blanc and Pinot Noir. Wine companies are at the moment investing quite a lot in Pinot Noir, so this is going to be a popular wine from New Zealand in some years. I would like to say that we are gardeners here, because our job tasks are to take care of grapevines. Everyday we have different task and we learn something new.

About second most important thing in Marlbourough is a sceninc Marlborough Sounds. It is a collection of ancient sunken river valleys filled with the waters of the Pacific Ocean. And forested hills rise steeply from the sea around an intricate coastline of sheltered inlets and sandy bays, which makes it beautiful sight from the ferry or from above. We have seen this Sounds several times, first when we enetered with ferry to south island from north island and other times when we went to hike there. Everybody are doing a lot of hiking to see the beauty of New Zealand, because of the mountainous country it is not possible to go and see it with car. Some really famous and beautiful tracks are in Marlbourough Sound as Queen Charlotte Track. Queen Charlotte Sound is a part of Marlbourough Sound and was named by James Cook when he visited that place (five times between 1770 and 1777). This name is only the evidence of beauty of it.

Photos from Marlborough Sounds

Thirdly, we are staying at the moment in Blenheim (here lives more than 30 000 people), so we have moved to South Island. It supposed to be most sunniest place in New Zealand and according to wikipedia driest. I can not say that past month here has been the driest, because weather in New Zealand is crazy. Mostly the mountains effect the weather so much and you always have to have sunscreen and raincoat with you. Weather changes a lot during one week. If the beginning of the week was only 13 degrees then beginning of the week was 30 degrees. Everybody are waiting summer and I’m already afraid of how hot the weather can be then. But I will warn you that New Zealand is not Australia and it isn’t so hot here (yet), still the warm breeze really comes from Australia! It’s possible to feel in the air how summer is approaching and how people are making holiday plans, because it’s the best time to travel, road trip and discover country.  South Island is many times less populated, but in summer all people are moving around and discovering island, because common opinion is that South Island is much more beautiful of it’s nature and diverse landscapes. But of course the whole New Zealand together is something extraordinary.

Photos from coastline and Blenheim

Beauty of New Zealand owes to earthquakes. Because New Zealand is located where two tectonical plates of earth collide and because of that New Zealand arises from the sea. 14 November 2016 we’ll never forget. Earthquake happened 2 minutes after midnight while we were already sleeping. And we woke up because we we’re vigorously shaking in our beds, our things we’re dropping down from the shelves and clothes were moving in the closet. It wasn’t possible to stand up. My heart was beating so heavily that even my partner felt it. This earthquake hit us by surprise that we weren’t expecting. By that time we’ve been in New Zealand for a month and we never haven’t even felt the tiniest shake before. For most of the backpackers it was the first time to experience earthquake and after shake we all got out of our rooms. The first thing our hostel host told us was “welcome to New Zealand”.  He came actually check if everything is OK with everybody, because earthquake took the electricity from us as well. So we were in total darkness, but at least we had supermoon lightening over us (actually one day before supermoon). After the earthquake Civil Defence gave tsunami warning and all the coastline had to evacuate to higher places or inland. We drove deeper to the country. All the coastline of New Zealand is covered with sirens so if there’s a tsunami threat these sirens will start horning and everybody should evacuate. The most important source of information was radio where you could hear when it is safe to go home and how are the others doing in different regions who got shaked by earthquake.  While we’re evacuating I called home to say I’m safe and of course I described my emotions while all the family was listening me and my granny remembered the feelings of World War II that she felt back then. It was a long and emotional night that we will never forget. Following night we could feel aftershocks every 15 minutes.  Next day of course nobody didn’t go to work until it was back safe. We are still feeling aftershocks. And it’s definitely weird when earth under your feet shakes! Trains are not driving, because railway got messed up quite badly. Many hiking tracks are closed to public access because of the earthquake and several skyscrapers will be demolished in Wellington.

Scientist are analysing this earthquake to make statistics, but people are award anyway that a big quake may happen every time, because New Zealand is full of fault lines. The strangest thing is that I’m keen to this country as well.

Some interesting facts about Kaikoura earthquake:

  • was a magnitude 7.8
  • the earthquake ruptured on multiple fault lines in a complex sequence that lasted for more than one minute
  • The large magnitude of the quake makes it one of the world’s three largest earthquakes in 2016, and second in magnitude to only one New Zealand earthquake since European settlement of the country
  • The complexity of the earthquake was such that the largest amount of energy released did not occur at the epicentre, rather 100 km (62 mi) to the north near Seddon. Seddon is 20 km from Blenheim and 5 km from our working place.
  • According to GeoNet there have now been more than 8026 earthquakes since the 7.8 magnitude Kaikoura earthquake on November 14.

We have experienced a lot and despite all the terrifying emotions, we are happy! The holidays will begin soon and so move we. Don’t forget to check my blog soon again! See you!

See photos what I got from internet to show you the damages of world’s one of the biggest earthquake in 2016



Uus-Meremaa koosneb põhiosas kahes saarest, Põhja saarest ja Lõuna saarest. Uus-Meremaa maoori keelne nimetus on Aotearoa ja see tähenab tõlkes maad, mis on kaetud valge pika pilvega. Just täpselt sellisena nägin ka mina esmakordselt seda maad kui lennukiga Wellingtoni maandusime. Maoori keel on imeline ja ta annab igale asjale siin sügava tähenduse. Iga mägi, org, jõgi, järv, laht jne kannab endas mõtestatud lugu. Veel üks hea näid on mäest, mis kaunistab iga päev vaadet meie “kontorist” (töökohast). Selle mäe nimi on Tapuae-o-Uenuku ja maoori keelne nimi “vikerkaare jalajälg” (vaata kõige esimest fotot sellest postitusest). Lisaks inglise keelele on maoori keel ka ametlik riigikeel.

Me oleme asunud Põhja saarelt Lõuna saarele ja hetkel peatume Blenheimis. See asub Marlbourough maakonnas, mis on tuntud oma kuiva kliima, Marlbourough lahesoppide ja Sauvignon blanc veini poolest. Kõigist neist ma kohe kirjutan, aga kõigepealt alustan tagantpoolt ehk siis veinist.

Marlbourough veiniistandused katavad 77% kogu Uus-Meremaa omadest, see tähendab ainult ühte, et viinamarjaistandusi on siin palju. Ühtlasi on see ka põhjuseks, miks oleme meie siin. Töötame väga suures veinitootja istandustes, kus meie ülesanded on iga päev erinevad ning võib öelda, et iga päev õpime midagi uut. Endale meeldib meid kutsuda ka aednikeks, kuna põhiliseks tööülesandeks on siiski viinamarjataime kujundamine, kas siis lõikamine, puhastamine, kinnitamine jne. Enamik istandustest kasvatab Pinot Noir viinamarjasorti, millesse investeeritakse kõvasti, sest see pidavat saama uueks trendiks maailmas.

Marlborough lahesopp ei ole kindlasti tavaline laht, vaid omaette vaatamisväärsus. Need lahesopid on erilised, sest on tegelikult ookeani poolt üleujutatud jõeorud, lisaks toimub veel ka maapinna vajumine. Lahesoppid on väga kaunite ja mitmekümnete mägede vahel, mida omakorda ääristavad kaunid rannad. Esimest korda läbisime Marlborough lahesopi kui sõitsime Põhja saarelt Lõuna saarele, järgnevad korrad oleme kasutanud selle maastiku imetlemiseks erinevaid matkaradu. Kuna looduse on väga mägine ja raskesti ligipääsetav, siis kaunite kohtade nägemiseks tuleb matkata, ei saa autoga igale poole ligi sõita. Ühtlasi ei ole siin lihtsalt auto teede võrgustikku, kui me ette kujutame, sest mägisesse piirkonda ei saa seda lihtsalt teha. Erinevad matkarajad erinevate raskustega algavad mõne tunni pikkustest kuni 5 päeva pikkusteni. Konkreetselt Marlbororugh lahesopis on võimalik kombineerida endale radu ja võimalus kasutada veetaksot. Terve Uus-Meremaa on kaetud matkaradadega ja on väga populaarsed kohalike kui ka turistide seas. Marlbourough lahesopis on omakorda kuninganna Charlotte lahesopp (millel on ka omakorda võimalik matkata) ja nime sai ta James Cooki poolt, kes oli lummatud siinsest loodusest ja andis sellele auväärse nime.

Blenheimis elab üle 30 000 inimese ja see pidavat olema kõige päikselisem koht Uus Meremaal ning kõige kuivem vikipeedia järgi. Kindlasti ei saa ma öelda, et me oleme viimase kuu jooksul end kuivana tundnud, sest vihma on siin sadanud hoolega, samas oleme ka palju päikest, tuult saanud. Ilm on siis väga huvitav nähtus, valmis peab olema kõigeks ja me kanname alati kaasas vihmakeepi ja päiksekaitsekreemi. Üks päev oli mõlemat vaja kasutada lausa korraga.Siinkohal pean ära mainima, et Uus-Meremaa ei ole Austraalia ehk ilm on siin palju muutlikum, kuid Austraalia kõrbetest puhuvat sooja tuult on siiski tunda! Igaljuhul on suvi alles algamas, mis toob endaga kaasa kuumad päikselised päevad. Soojema ilma ootuses on ka kohalikud, on tunda, et inimesed on juba pühade meeleolus ja teevad plaane puhkamiseks. Paljud lähevad jällegi matkama, sest suvi on selleks parim aeg, et avastada oma maad! Inimesed on muutunud veelgi sõbralikumaks ja õnnelikumaks.

Uus-Meremaa võlgneb oma kauni looduse nii öelda tänu maavärinatele. Igal aastal toimub siin umbes 15 000 maavärinat, millest inimesele tuntavad on umbes 150 tükki. Nimelt asub Uus-Meremaa maakera kahe laama kokku liikumise joonel ja see on omakorda põhjustanud mäeahelikke ja orgusid siin maal. Laamade kokkupõrkumine toimub läbi maavärinte ja see tõstab Uus-Meremaad merepinnast kõrgemale. Seekord tõusis maa mõnes kohas lausa kuni 2 m. Ka meie saime omal nahal kogeda nende laamade liikumist. Täpselt 2 minutit oli jõudnud uus päev alata ehk kell 00.02. 14 november ärkasime oma voodist suure rappumise peale, püsti ei olnud võimalik seista, riiulitelt kukkusid asjad maha ja kapis riided käisid edasi-tagasi. Saime kiirelt aru, et kardetud maavärin ei ole unenägu. Minu süda isiklikult tuksus nii kõvasti, et isegi mu elukaaslane tundis seda. Kuigi me teadsime, et maavärinad on siin tavapärased, ei olnud me kuu aja jooksul ühtegi veel tundnud. Esimene maavärin tabas meid ootamatult ja tugevalt. Nimelt oli see maavärin 2016. a kõige suurem maavärin maailmas (jagab esimest kohta veel kahe maavärinaga). Seega on, mida mäletada. Enamustele seljakotiränduritele meie hostelis oli see esmakordne kogemus ja olime kõik üpris üllatunud. Kogunesime hosteli ette, sest läinud oli ka elekter. Ainsaks teejuhiks oli superkuu taevas (superkuu oli 15. nda novembri ööl). Hosteli juht tuli meid kõiki kontrollima ning tervitas meid tol ööl sõnadega “teretulemast Uus-Meremaale”. Kui jõudsime veidi taastuda toimunust, siis algas uus trall, tööle läksid tsunami sireenid ja anti tsunami hoiatus. Uus-meremaa rannikuäärsed alad on varustatud kõlaritega, mis hakkavad tsunami ohu korral väga kõvasti sireene andma. Siinkohal mainin ära, et rannikuala on siin väga väga palju! Algas evakureerumine kas kõrgemale alale või sisemaale. Meie otsustasime sisemaa kasuks. Olukorraga sai kursis olla kui kuulata raadiot, sest sealt edastati öö läbi infot erinevate piirkondade purustuste, uudiste ja ohutuse kohta. Tsunami ka lõi meie rannikut, kuid õnneks kordades väiksemana kui oleks võinud olla. Alles hommikul kell 5 sõitsime tagasi koju. Evakueerumise ajal helistasin kohe ka kodustele, et minuga on kõik korras, ma ei suutnud oma emotsioone tagasi hoida ning vanaema selle peale meenutas ärevaid aegu ja hirmu kui ta oli sunnitud kogema II Maailmasõda. Öö oli väga pikk ja emotsionaalne. Järgmisel päeval oli vaikne kogu maa, keegi tööle ei läinud enne, kui see on ohutu. Ühendus teiste linnadega oli ka meil ära lõigatud, sest autoteed olid igalt poolt kahju saanud. Mõni tee on siiamaale veel paranduses. Mitmed matkarajad on suletud tänaseni, sest ei ole matkajatele ohutud, rongid ikka veel ei liigu mitu kõrghoonet Wellingtonis läheb lammutamisele. See maavärin puudutas üpris suurt osa Uus-Meremaast ja keskpunt oli täpselt meie asukoha kandis. Maavärinale järgnevatel päevadel tuli järeltõukeid nii palju, et lausa iga 15 minuti tagant tundsime uut maa värisemist. Kohe saab kuu aega läbi ja endiselt me aeg-ajalt tunneme maavärinaid. Need on meile juba saanud tavaliseks, kuid siiski on see imelik, kui maa su jalge all ei ole kindel nagu harjunud.

Teadlased uurivad põhjalikult hiljutise maavärina andmeid ja kaardistavad seda, et oskaks hinnata tulevikku, uued purustavad maavärinad võivad juhtuda iga kell, sest maa murdekohti, mis tekitavad maavärinaid on siin väga palju.

Kõige imelikum asjaolu on, et vaatamata kõigele, see maa paneb end armastama, nii heas kui halvas, nagu öeldakse ju.

Olulised faktid sellest maavärinast:

  • Oli 7.8 magnetuudine.
  • Kuna maavärina kese oli mitte asustatud alal, siis õnneks on selle väga tugeva maavärinaga kaasnevad kahjustused ja inimohvrite arv madal.
  • Tavaliselt on üks maakera murdekoht tekitab ühe maavärina, aga seekordne maavärin oli väga keeruka ülesehitusega ja kokkupõrked olid mitmes maakera murdekohas, mistõttu maavärin kestis rohkem kui 1 minut.
  • See maavärin jagab magnetuudi järgi esikohta veel kahe sama suure maavärinaga (kõik kolm 7.8 magnetuudilised). Ehk ta on maailma suurim maavärin seni 2016 aastal.
  • Kuigi maavärina epitsenter oli Kaikouras, mis asub meis 100 km kaugusel, siis oma keeruka ülesehituse poolest suurim maa energi vallandus hoopis Seddonis. Seddonis me käime iga päev tööl ja ta asub vaid 20 km meie hostelist. See on hullumeelselt lähedal!
  • Hetke seisuga on toimunud juba üle 8026 järeltõuke (tegelikult on need ka maavärinad).

Fotosid, et näidata, mida endaga tõi kaasa 7.8 magnituudine maavärin vaata kõige viimasest galeriist siin postituses. Need fotod võtsin internetist.

Me oleme kogenud lühikese ajaga juba väga palju, kuid oleme endiselt õnnelikud. Inimesed valmistuvad pühadeks ja seda teeme ka meie. Käi ja kiika ikka aeg-ajalt mu blogi, sest Uus-Meremaa on ilus!





Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *